Vástádusat bargogirji 1

Bargobihttá 1

Čujuha ohppiidgirjji siidduide 

9-13

Sámegiella

1 a)

Sámegiela hállet Ruoššas, Norggas, Suomas ja Ruoŧas.

Samisk har ti (10) språkgrupper.

Sámegielas leat logi (10) giellajoavkku.

Nordsamisk er den største språkgruppen.

Davvisámegiella lea stuorámus giellajoavku.


Diftong er en vokallyd som består av to vokaler. Diftong er i begynnelsen av og inni et ord.

Samisk har fire diftonger.

Samiske ord jeg kjenner til: (Her nevnes noen samiske ord du kjenner til, hvis du gjør det. Hvis ikke så skriv gjerne det noen andre i klassen har funnet)

1 á)

Norggas, Suomas, Ruoŧas, Ruoššas.

Bargobihttá 2-23

Čujuha ohppiidgirjji siiduide 14-39.

Oahpásnuvvat

2

Su namma lea Benedicte.

Son lea Kárášjogas eret.

Su namma lea Kari.

Son lea Deanus eret.

Mu namma lea ...............

Mun lean .......................s eret.

Su namma lea Biera.

Son lea Johkamohkis eret.

Son lea njealljelogigolbma (43) jagi boaris.

Sudno namma lea Nina ja Hanne.

Soai leaba Kárášjogas eret.

Su namma lea Ina Marita.

Son lea njeallje (4) jagi boaris.

Su namma lea Biehtár.

Son lea Johkamohkis eret.

Su eamida namma lea Ánne.

Su namma lea Ánne.

Su isit lea Biehtár.

Su namma lea Alissa.

Son lea Lujávrris eret.

Son lea gávccinuppelohkái (18) jagi boaris.

Son orru Kárášjogas.

Terje lea Olmmáivákkis eret.

Alissa lea Lujávrris eret.

Biera lea Johkamohkis eret.

Nina ja Hanne leaba Kárášjogas eret.

3

Mun orun gávpogis.

Don orut Barcelonas.

Son orru Deanus.

Moai orro Guovdageainnus.

Doai orrubeahtti Norggas.

Soai orruba Suomas.

Mun orun Ruoŧas.

Don orut Ruoššas.

4

Dá lea Terje.

A-a, son lea Olmmáivákkis eret. / Ii, son lea Olmmáivákkis eret.

Jua, son orru Kárášjogas.

Dá lea Benedicte.

Jua, son orru Kárášjogas.

Dá lea Ánne.

A-a, son lea Johkamohkis eret. / Ii, son lea Johkamohkis eret.

Son orru Johkamohkis.

Dá lea Biehtár.

A-a, son lea Johkamohkis eret. / Ii, son lea Johkamohkis eret.

A-a, son orru Johkamohkis. / Ii, orru Johkamohkis.

Dá lea Alissa.

Son lea Lujávrris eret.

A-a, son orru Kárášjogas. / Ii, son orru Kárášjogas.

5

Bier´Biehtár: Buore beaivvi! Mii du namma lea?

Alissa: Ipmel atti. Mu namma lea Alissa. Mii du namma lea?

Bier´Biehtár: Mu namma lea Bier´Biehtár. Mun lean guhttanuppelohkái (16) jagi boaris. Mun lean Kárášjogas eret.

Alissa: Mun lean Lujávrris eret. Mun lean gávccinuppelohkái (18) jagi boaris.

6

  1. Mii du namma lea?
  2. Gos don orut?
  3. Gii don leat?
  4. Maid don barggat?
  5. Mii su áhči namma lea?
  6. Gos son bargá?
  7. Mii su namma lea?
  8. Gos son lea eret?
  9. Gos son orru?
  10. Gii dá lea?
  11.  Maid son liiko bargat?
  12. Gii dá lea?
  13.  Maid son liiko bargat?

7

Áilu: Mun liikon juoigat. Son liiko juoigat.

Hanne: Mun liikon riidet. Son liiko riidet.

Nina: Gos don leat eret, Alissa?

8

  1. Gos Kari lea eret?
  2. Mii du namma lea?
  3. Mii dus lea?
  4. Gos Sámi allaskuvla lea?
  5. Gos Sámediggi lea?

9

mun, mun, son, son, son, son, sus, son, son, don, sus, son

10 a)

Mu namma lea .....

Mun lean ............... jagi boaris.

Mun lean ............s eret.

Mun váccán skuvlla.

á) Muntlig øvelse


11

Áhkku ja áddjá (soai)

Biera (son)

Áilu (son)

Bier´Biehtár (son)

Don ja Alissa (doai)

Don ja mun (moai)

Nina ja Hanne (soai)

12

Mu namma lea

Mii du namma lea?

Gos don leat eret?

13

Soai (de to), don (du), moai (vi to), son (han/hun), doai (dere to),

mun (jeg), ditt (du), hans (su), mitt (mu), hennes (su), hun (son), vi to (moai)

God morgen!

God dag!

God kveld!

God natt!

God helg!

Farvel (til den som blir igjen)!

Farvel (til den som drar)!

Ipmel atti!

Buorre beaivvi!

Buorre iđit!

Báze dearvan!

14

Mii du namma lea? (Mu namma lea Máret.)

Gos doai orrubeahtti? (Moai orro Kárášjogas.)

Gos Alissa lea eret? (Son lea Lujávrris eret.)

Gos áhkku ja áddjá orruba? (Soai orruba Johkamohkis.)

Gos don orut? (Mun orun Deanus.)

Mii su namma lea? (Su namma lea Biera.)

15

leat, lea, lean

16

Mii du namma lea?

Gos don leat eret?

Gos don orut?

Mii su namma lea?

17

Buorre beaivvi!

Ipmel atti!

Gii son lea?

Son lea Benedicte.

Gos son orru?

Son orru Kárášjogas.

Gos son lea eret?

Son lea Kárášjogas eret.

18

a) Su namma lea Bier`Biehtár.

á) Mun orun Kárášjogas.

b) Mu namma lea Ina Marita.

c) Gos don leat eret?

č) Gos doai orrubeahtti?

19

mun ja don (moai)

Nina ja Hanne (soai)

don ja Áilu (doai)

20

  1. Kari lea Deanus eret.
  2. Paul-Ánte lea Romssas eret.
  3. Benedicte liiko heasttain riidet.
  4. Máret lea Kárášjogas eret.
  5. Biera bargá Sámedikkis.
  6. Ina Marita lea mánáidgárddis.
  7. Sámegiela hállet Norggas, Ruoššas, Ruoŧas ja Suomas.

21

Son lohká ahte son lea Kárášjogas eret.

Son lohká ahte son lea buohccidivššár.

Son lohká ahte son lea vihtta jagi boaris.

Son lohká ahte son lea biigá.

Son lohká ahte son bargá Sámedikkis.

Son lohká ahte son lea oahpaheaddji.

Soai lohkaba ahte soai leaba jumežat.

Soai lohkaba ahte soai orruba Johkamohkis.

22

ord i tabellen

Oađđit (å sove), lávlut (å synge), čállit (å skrive), vázzit (å gå),

oastit (å kjøpe), lohkat (å lese), hállat (å snakke), juhkat (å drikke),

njuikut (å hoppe)

23

Hva hører sammen?

  1. Čállit, e-poasta
  2. oastit, ruhta
  3. lávlut, mikrofovdna
  4. hállat, sámegiella
  5. geahččat, filbma
  6. oađđit, seaŋga
  7. goarrut, árpu
  8. borrat, láibi
  9. juhkat, deadja
  10. riidet, heasta

Bargobihttá 24-29

Čujuha ohppiidgirjji siidui 40

Logut

24

– muntlig øvelse sammen med de andre i klassen

Dere lager egen fasit til denne oppgaven.

25

Bier`Biehtár lea guhttanuppelohkái jagi boaris.

Alissa lea gávccinuppelohkái jagi boaris.

Mun lean ........................... jagi boaris.

Hanne lea gávcci jagi boaris.

Áilu lea gávcci jagi boaris.

Nina lea gávcci jagi boaris.

26

Biera, Sámediggi

Máret, joatkkaskuvla

Bier`Biehtár, joatkkaskuvla

Alissa, biigá

Áilu, Sámi Grand Prix

Kari, ruovttudikšu

Ina Marita, mánáidgárdi

Benedicte, joatkkaskuvla


27

Her skal du skrive om de ungdommene du har blitt kjent med i boken:

Bier´Biehtár, Benedicte og Alissa. Så skriver du litt om deg selv: navn, alder, om du er jente eller gutt, hvor du kommer ifra, hvor du bor, hva du gjør.

28

Gos don leat eret?

Gos Lujávri lea?

Man boaris don leat?

Gos don orut?

Maid don barggat?

29

Bier`Biehtár: Bures!

Bier`Biehtár: Man olu diibmu lea?

Bier`Biehtár: Galle áiggi mii álgit?

Bargobihttá 30-53

Čujuha ohppiidgirji siidduide 41-48

Diibmu

30

Golbma, kvártta badjel guhtta, čieža, vihtta badjel guokte, guhtta, gávcci, kvártta badjel gávcci

31

  1. Son lihkká diibmu beal čiežas.
  2. Son boktá Nina ja Hanne diibmu kvártta váile čiežas.
  3. Son lihkká diibmu čiežas.
  4. Son vuodjá skuvlii diibmu vihtta badjel gávccis.
  5. Son vázzá skuvlii diibmu gávccis.
  6. Soai vázziba mánáidgárdái diibmu kvártta badjel gávccis.
  7. Son geargá skuvllas diibmu golmmas.
  8. Son geargá kantiinnas diibmu beal njealjis.
  9. Son geargá skuvllas diibmu vihtta váile njealjis.
  10. Mánáid-TV álgá diibmu guđas.
  11. Mun lihkan diibmu …
  12. Mun manan skuvlii diibmu …
  13. Mun gearggan skuvllas diibmu …

32

  1. Alissa geargá kantiinnas diibmu beal njealjis.
  2. Ina Marita lihkká ieš.
  3. Bier´Biehtár geargá skuvllas diibmu golmmas.
  4. Bier´Biehtár vuodjá skuvlii diibmu vihtta badjel gávccis.
  5. Dárogielat mánáid-TV álgá diibmu guđas.
  6. Alissa boktá jumežiid diibmu kvártta váile čiežas.
  7. Alissa lihkká diibmu beal čiežas.
  8. Benedicte vázzá skuvlii diibmu gávccis.
  9. Alissa ja Ina Marita vázziba mánáidgárdái diibmu kvártta badjel gávccis.

33

  1. Los Angelesis lea diibmu ......
  2. New Yorkas lea diibmu ....
  3. Londonis lea diibmu.......
  4. Oslos lea diibmu …...
  5. Lujávrris lea diibmu .....
  6. Helssegis lea diibmu ......

Ruossut rássut – Sánit

34

Vannrett Loddrett

  1. nieida 1. noaidi
  2. okto 2. ikte
  3. don 3. don
  4. mun 4. Alissa
  5. leat 5. doai
  6. Lujávri 6. skuvla
  7. čeahppi 7. mii
  8. a-a 8. Sápmi
  9. son

Beaivvit ja diibmu

35

a)

Odne lea bearjadat.

Diibmu vihtta váile guokte.

Ođđasat leat diibmu guovttis.

Odne leat TV-ođđasat diibmu logi badjel viđas.

á)

Odne lea Árdna diibmu beal guovttis.

Dat lea dárogillii.

Sápmi dál-prográmma álgá diibmu vihtta badjel golmmas

ja diibmu beal viđas.

b)

Jua, odne lea Árdna-kulturprográmma.

Dat álgá diibmu beal guovttis.

Almmuhusat

36

duohta: gándda gákti lea gávccijahkásažžii.

37

Viesus leat golbma lanja.

Viessu lea láigomassii juovlamánus.

Galgá riŋget ovccis guovtti áigái.

Telefonnummar lea okta ovcci gávcci njeallje gávcci guokte guhtta okta

38

tre rom, to, syv, to jenter

Dálki

39

Avvilis leat lávvardaga vihttanuppelohkái gráda. Dat lea liekkas.

Romssas leat sotnabeaivvi čiežanuppelohkái gráda. Dat lea liekkas.

Gárasavvonis leat guoktelogi gráda sotnabeaivvi. Dat lea buolaš.

Logut

40

Munnje báhcet njeallje ruvnno.

41

a)

Munnje báhcet vihtta ruvnno.

á)

Munnje báhcet njealljenuppelohkái ruvnno.

b)

Mus lea ruhta oastit láibbi mii máksá ovcci ruvnno.


42

Njálmmálaš ja čálalaš hárjehus. Muntlig og skriftlig øvelse.

Ord fra meny

kylling vuoncáčivga

ost vuostá

skinke spiinnečoarbbealli

horn čoarvi

bagett bageahtta

rundstykke jorbbot

brødskive láibevajahas

egg monni

eple ebel/eappel

appelsin appelsiidna

banan banána

kaffe káffe / gáffe

te deadja

appelsinjuice appelsiidnajuice

eplejuice ebeljuice

Eksempler:

Man olu máksá jorbbot mas lea vuostá?

Dat máksá guoktelogivihtta ruvnno.

Man olu máksá bageahtta mas lea vuoncábiergu?

Dat máksá golbmalogigávcci ruvnno.

43

10 logi

4 njeallje

2 guokte

1 okta

3 golbma

9 ovcci

5 vihtta

7 čieža

8 gávcci

6 guhtta

44

1-9-8-4-8-2-6-1

5-4-8-7-9-2-0-1

45

Muntlig øvelse sammen med en annen elev.

46

Muntlig øvelse sammen med en annen elev.

Galle áigge don lihkket odne?

Mun lihkken diibmu......... odne.

Galle áigge don gearggat skuvllas odne?

Mun gearggan skuvllas diibmu............. odne.

47

Benedicte lea guhttanuppelohkái.

Mun lean ................... jagi boaris.

Mu ustit lea ................. jagi boaris.

48

Vår venn fyller seksten år i dag. Vi ønsker henne til lykke

med dagen og fremtiden! Hilsen oss på Bihce Báhce veien

i Karasjok.

Endelig! I dag fyller Ina Marita fem år. Hun feirer i barnehagen i dag.

På lørdag holder hun fest hjemme på Bihce Báhce veien i Karasjok.

Gratulerer med dagen! Hilsen fra oss alle hjemme. Bestefar og bestemor

gratulerer også med dagen!

49

Eksempel:

Mun sávan dutnje hui olu lihku beaivái!

Dál don fargga oaččut vuodjinkoartta?

Illudan borrat pizza eahkedis!

Biebmu

50

láibi, mielki, vuostá, iđitborramuš/iđitbiebmu, monni, káffe/gáffe,

deadja, vuodja, vuoivvasmeastu, biebmopáhkka, beaivebiebmu, kantiidna,

boradit/borrat, juhkat

51

a) Dá lea láibi.

Oaggut

53

Eksempel:

Oaggut lea somá. Dál lea čakčamánnu. Guokte olbmo suhkaba.

Soai leaba fatnasis ja hupmaba/hálešteaba. Odne lea buorre dálki.

  • - Doaivvut go moai ožžo guliid odne?
  • - Mun in dieđe. Dan beassá oaidnit.
  • - Makkár dálki ihttin lea?
  • - Manin?
  • - Mun háliidan ihttin maid oaggut.
  • - Moai gulle dan radios. Dálkedieđáhusas.
  • - Nu moai dahke! Galle áigge lea dálkedieđáhus?
  • - Dálkedieđáhus lea čieža áigge ođđasiin.
  • - Iđitođđasiin?
  • - Nu dieđusge!

Bargobihttá 54-55

Čujuha ohppiidgirji sidduide 49-51

Mánut

54

Muntlig øvelse sammen med andre elever.

Bruk ordlisten og det du har lært. Spør læreren om hjelp.


55

Muntlig øvelse sammen med andre elever.

Bruk nettressursen og det du har lært. Spør læreren om hjelp.

Velg noe som passer for de forskjellige månedene.

Eksempel: i hvilken måned er bjørnen ute av hiet?

Den måneden kan jo symbolisere din kalender.

I hvilken måned kommer svanen nordover?

I hvilken måned blir reinkalvene født?

I hvilken måned starter sommerferien?

Skriv gjerne egne dikt som dere leser for hverandre!

Bargobihttá 56-68

Ohppiidgirji s. 52-55

Beaivvit – Áiggit

56

Muntlig og skriftlig øvelse sammen med andre elever

a) Eksempler:

Juohke beaivvi ferte čorget.

Man må rydde hver dag/daglig.

Juohke vahkku ferte bassat.

Man må vaske hver uke/ukentlig.

Juohke mánu ferte máhccut biktasiid.

Man må brette klær hver måned/månedlig.

Juohke jagi ferte čorget olgun.

Man må rydde en gang i året utenfor.

á) Eksempler:

Mun ráhkadan biepmu juohke beaivvi.

Mun basan láhtti juohke vahkku.

Mun láibbun juohke mánu.

Mun čorgen olgun juohke jagi.

57

Eksempler:

Mánnodaga: Mun basan lihtiid.

Disdaga: Mun basan biktasiid.

Gaskavahkku: Mun málestan.

Duorastaga: Mun veahkehan áhku čorget.

Bearjadaga: Mun čorgen lanja.

Lávvordaga: Mun ráhkadan pizza.

Sotnabeaivvi: Mun geahčan TV.

58

a) Fyll dine egne opplysninger

á)

Goargu: Eriksen

Ovdanamma: Agnete

Čujuhus: Ringbuveien 37

Poastanummar: 0391

Poastabáiki: Oslo

Riegádanjahki: 1987

Telefovdna: 439 87 210

E-poasta: angetee@miessi.no

b)

Goargu: Hansen

Ovdanamma: Áslat Issát

Čujuhus: Badjegeaidnu 15

Poastanummar: 9750

Poastabáiki: Kárášjohka

Riegádanjahki: 1991

Telefovdna: 112 33 557

E-poasta: aissat@miessi.no

Bustávain sátni

59

báiki, čujuhus, ándagassii, násti, lieđit, biellu, lávvu, deadja, viesus

Jorgalit


60

Jeg heter Áslat. Jeg jobber i barnehage. Jeg synes det er gøy å jobbe

i barnehage. Jeg har yrkesfaglig utdannelse. Det er tyve barn i barnehagen.

Sánit

61

Hárjehallamii ferte váldit mielde: hárjehallanbáiddi, hárjehallanbuvssaid, suohkuid, skuovaid, sáibbu ja sihkaldaga.

Leago mus?

62

Muntlig og skriftlig øvelse sammen med andre

Eksempler:

Mus lea diibmu. Leago dus diibmu?

Mus ii leat sátnegirji. Leago dus sátnegirji?

Mus ii leat dihtor. Leago dus dihtor?

Mus lea mobiltelefovdna. Leago dus mobiltelefovdna.

Mus ii leat niesti mielde. Leago dus niesti?

Sohka

63

fars yngre bror čeahci

fars eldre bror eahki

mors eldre søster goaski

mors yngre søster muoŧŧá

eatni viellja eanu

áhči oabbá siessá

Dihtor

64

a) čieža čáppa čáhppes cizáža čuhket čázi čoddaga čađa čoavjji čoliide

á) čiežalogičieža (77), čieža (7), čiežanuppelohkái (17), čiežalogi (70)

Logut

65

Rekkefølgen

čieža, čiežanuppelohkái, čiežalogi, čiežalogičieža

66

a) logi – ti, guokte – to, guhttanuppelohkái – seksten, okta – en, čieža – syv

á) oktanuppelohkái – 11, gávcci – 8, vihtta – 5, guoktelogi – 20,

golbmanuppelohkái – 13

b) 1200 – guoktenuppelohkái, 0630 – beal čieža, 1500 – golbma,

0900 – ovcci, 1330 – beal guokte, 1620 – logi váile beal vihtta,

1800 – guhtta, 1715 – kvártta badjel vihtta, 0835 – vihtta badjel beal ovcci, 1255 – vihtta váile okta, 1445 – kvártta váile golbma

Diibmu

67

a) Bensinstašuvdna lea rabas: čiežas oktanuppelogi rádjái

Bensinstašuvdna rahpasa iđđedis.

á) Báŋku lea rabas beal logis ovtta rádjái

Giella

68

Høytlesning av dialogen.

Til drøfting: Matti kan finsk og samisk, mens kafémedarbeider kan norsk.

På finsk side handler man med euro, mens på norsk side handler man med kroner. Áilu må tolke siden han kan både samisk og norsk.

Slike situasjoner kan oppstå på steder i nordområdene som har flere språk.

Bargobihttá 69-80

Čujuha ohppiidgirji siidduide 56-67

Máksit

69

a) Matti skal betale 5,5 euro.

á) Áhkku oastá guokte gáfe ja guokte jorbaláibbi/jorbboha main lea vuostá.

  1. Dat máksá ovccilogi ruvnno.
  2. Appelsiidna máksá gávcci ruvnno.
  3. Čoarvi ja káffe mákset njealljelogiovcci ruvnno.
  4. Juice ja láibi mas lea biergu, mákset golbmalogigávcci ruvnno.
  5. Deadja ja eappel mákset guoktelogiguhtta ruvnno.
  6. Deadja ja láibi mas lea monni, mákset njealljeloginjeallje ruvnno.
  7. Guokte banána ja guokte deaja mákset njealljelogi gávcci ruvnno.
  8. Guokte gáfe mákset njealljelogi ruvnno.
  9. Deadja ja gáffe mákset golbmalogigávcci ruvnno.

70

Č : Buore beaivvi!

Ž: Ipmel atti! Leago dus láibi?

Č: Jua, mus lea láibi. Varas láibi! Mielkešuhkoláde lea hálbi dál.

Ž: Dat lea buorre.

Č: Mii beivviid lea odne?

Ž: Odne lea bearjadat.

Č: Don oasttát odne šuhkoláde. Ihttin lea lávvordat. Dál lea hálbi.

71

Moai gulahalle guokte olbmo

Mii gulahallat golbma olbmo

Mun okto

Lihtit

72

Muntlig

tallerken, kniv, kniver, samekniv, gaffel, gafler, skje, skjeer,

guksi, guksier, bolle, glass, flere glass, kopp, kopper

Vearbbat

73

Muntlig.

Eksempler til det første bildet

  • - Háliidat go don boradit mu luhtte odne?
  • - Jua, muhto mun ferten riŋget ruoktot.
  • - Manin?
  • - Na, go eadni vuordá mu. Son lea vuoššan guoli.
  • - Áiggut go luoikkahit telefovnna?
  • - Mun čálán sms eadnái. De son diehtá.
  • - Moai vulge dál juo.
  • - Olu dál lea diibmu?
  • - Fargga beal njeallje.
  • Veahkki

mu luhtte hos meg

ruoktot hjem

eadni vuordá mor venter

lea vuoššan guoli har kokt fisk

luoikkahit telefovnna låne telefon

eadnái til mor

diehtá hun vet

moai vulge vi to drar

dál juo nå allerede

fargga snart

 

Vearbbat: háliidit, boradit, fertet, riŋget, vuordit, vuoššat, luoikkahit, áigut, čállit, diehtit, vázzit, leat

Eksempler til det andre bildet:

  • - Gii dán káfe lea vuoššan?
  • - Mun dieđusge!
  • - Dat lea nu njálggat!
  • - Giitu. Mun láven liikot lávus juhkat káfe.
  • - Dollakáffe lea buoremus!
  • - Dál lea čakča. Olgun lea garra biegga.
  • - Nu leage ja hirbmat čoaskkis!
  • - Lávus lea liekkas.
  • - Nu leage ja go dolla lea vel!

Veahkki

dán káfe denne kaffen

lea vuoššan har kokt

dieđusge selvfølgelig

dat lea den er

nu njálggat så god

láven jeg pleier

lávus i lavvoen

dollakáffe bålkaffe

buoremus best

dál lea nå er det

olgun ute

garra biegga sterk vind

nu leage ja, det er det

hirbmat čoaskkis veldig kjølig

liekkas varmt

ja go dolla lea vel og når det enda er bål

Vearbbat: vuoššat, leat, lávet, liikot, juhkat

74

Muntlig øvelse

a) oaidnit å se

Mun oainnán jeg ser

beavdi bord

beavddit flere bord

stuollu stol

stuolut flere stoler

távval tavle

oahpaheaddji lærer

oahppit elever

logi oahppi ti elever

vihtta nieidda fem jenter

vihtta bártni/gándda fem gutter

dihtor datamaskin

ruskalihtti søppelbøtte

kárta kart

láse vindu

seaidni vegg

seainnit flere vegger

láhtti gulv

dáhkki tak

Gjør det samme med ditt eget klasserom. Gjerne sammen med en annen elev og lærer. Finn ord. Skriv dem ned og tren på uttalelsen.

á) fáhcat, ullofáhcat, liidni, vuoddagat, giessangápmagat

Mánut

75

a)

1. ođđajagemánnu

3. njukčamánnu

5. miessemánnu

8. borgemánnu

10. golggotmánnu

11. skábmamánnu

á) Simla og reinkalven.

Simla føder reinkalven i reinkalvens måned.

(Mai måned kalles for reinkalvens måned)

b) miessemánnu, guovvamánnu, miessemánnu


Diftoŋggat

76

Samisk har fire diftonger: ea – ie – uo – oa

ea uttales som æ

ea

eadni (mor)

oahpaheaddji (lærer)

heasta (hest)

deadja (te)

beaivi (dag)

eahket (kveld)

leage (vær som i “vær så god”)

geassi (sommer)

leavssut (lekser)

leat (å være)

áhččebealli (stefar)

eadnebealli (stemor)

ie

biellu (bjelle)

viessu (hus)

miessi (reinkalv)

sámegiella (samisk)

rieban (rev)

Stierdná (Stjernøya)

lieđit (blomster)

viellja (bror)

uo

Suopma (Finland)

Ruošša (Russland)

suoidni (gress)

luohti (joik)

dearvvuođat (hilsen)

buorre (god)

oa

čoarvi (horn)

moai (vi to)

boađe (kom)

moai (vi to)

doai (dere to)

soai (de to)

oabbá (søster)

Čuojahit

77

Š Đ

Halo? Ánne dáppe. Halo? Dá lea Erke guhte riŋge.

Mun áiggun dien ásodaga birra jearrat.

Ásodaga?

Jua, dien mii lea láigomassii.

Oja, dien fal. Juste! Muhto son

guhte láigoha dan, ii leat ruovttus.

Mun lean álgime Sámi allaskuvlii ja

dárbbašan orrunsaji.

Don sáhtát riŋget dahje čuojahit

Sámi allaskuvlii maid.

Olu giitu. Dan mun sáhtán.

Don sáhtát maŋŋel maid riŋget.

Hui olu giitu. Mun čuojahan eahkedis.

Áibbas ortnegis. Moai gulahalle.

Giitu.

Antonymat ja synonymat

78

a) stuoris

Sámi allaskuvla lea stuoris.

čáhppes

Bieras leat čáhppes vuovttat.

boaris

Áhkku lea boaris

nieida

Nieida lea skuvllas.

váivi

Odne lea váivi.

á) lohkat

Bussevuoddji lohká ahte busse manná ihttin diibmu viđas.

mannat

Goas don manat hárjehallat odne?

Máksit

79

Eksempel.

  • - Ollugo pizza máksá?
  • - Pizza mii lea unni?
  • - Ollugo stuorra pizza máksá?
  • - Stuorra pizza máksá gávccilogivihtta ruvnno.
  • - Ollugo unna pizzaš máksá?
  • - Unna pizzaš máksá golbmaloginjeallje ruvnno
  • - Mun áiggun oasit guokte unna pizzaža.
  • - Áiggutgo dás borrat?
  • - Áiggun váldit mielde.
  • - De šaddá guhttalogi ruvnno.
  • - Buorre. Mun siđan bruvssa vel.
  • - Makkár bruvssa?
  • - Dakkár mas ii leat sohkar.
  • - Mus ii leat dakkár bruvsa dál.
  • - Oja, de in siđa bruvssa. Dušše lávvordaga sáhttá/heive sohkardinggaid juhkat.)
  • - Duohta lea dus. Gea dá leat goit du pizzat.
  • - Giitu. Mun mávssán koarttain.
  • - Buorre. Deaddil beare koda.
  • - Giitu.

Bovdehus

80

Mun giittán bovdehusa ovddas. Mun boađán du riegádanbeaivái duorastaga guovvamánu 9. beaivvi diibmu čiežas eahkedis.

Šaddá hui somá du riegádanbeaivvi ávvudit, Š!

Dearvvuođat Č

Bargobihttá 81-82

Čujuha ohppiidgirjji siidduide 68-69

Maid don dajat?

81

  1. Lihkku beaivái, Á!
  2. Buorre iđit!
  3. Ipmel atti!
  4. Mana dearvan!
  5. Báhcci dearvan!
  6. Bures bures!
  7. E : Bures. Mii du namma lea?

    F: Mu namma lea F. Mii du namma lea?

    E: Mu namma lea E. Gos don leat eret?

    F: Mun lean Gussanjárggas eret. Gos don leat eret?

    E: Mun lean Čáhcesullos eret. Mun lean vihttanuppelohkái jagi boaris.

    Man boaris don leat, F?

    F: Mun lean guhttanuppelohkái jagi boaris. Oaččungo mun riŋget dutnje?

    E: Jua, dieđusge. Somá dat goit lea!

    F: Mii du telefonnummar lea?

    E: Mu telefonnummar lea ovcci ovcci gávcci čieža čieža njeallje okta okta.

    F: Ok. Álkis nummar. Mun sádden dutnje sms. De lea dus mu nummar maid.

    E: Buorre. Mun ferten mannat hárjehallat dál. Gosbat don orut?

    F: Mu čujuhus lea Šalkageaidnu vihttanuppelohkái. Gos don orut?

    E: Mun gal orun dás guovdu márkana. Min dállu lea bensinstašuvnna. bajábealde. Boađe fitnat!

    F: Jua, dan gal sáhtán. Gulahalle!

  8. Mun orun Suoma bealde.
  9. Mii du čujuhus lea?
  10. Mii du telefonnummar lea?
  11. Mun in ipmir/ ádde.
  12. Mun ipmirdan/ádden.
  13. 13. Mot manná?
  14. 14. Bures dat manná!
  15. 15. Man olu diibmu lea?


Virggit

82

1. Bussevuoddji

2. Oahpaheaddji

3. Buohccidivššár

4. Mánáidgárdebargi

5. Oahppi

6. Kantiidnabargi

7. Konsuleanta

8. Boanda

Bargobihttá 83

Čujuha ohppiidgirji siiduide 70-71

Ivnnit, biktasat ja čiŋat

83

a)

rukses rød
ruoná grønn
ránes grå
ruškes brun
runta rosa

á)

báidi genser
ullobuvssat ullbukse
buvssat bukse
fáhcat votter
boagán belte
liidni tørkle
gápmagat sko
gákti kofte
ullobáidi ullgenser


Bieras lea ruškes veasta.

Karis lea alit báidi ja čáhppes boagán.

Ninas ja Hannes leat runta báiddit.

Bier´Biehtáris leat čáhppes buvssat.

Ina Maritas lea ruoná báidi.

Alissas lea rukses báidi.

Bieras leat ruškes gápmagat.

Áhkus lea alit gákti.

Ádjás lea maid alit gákti.

Benedictes leat ruoná hárjehallanskuovat.

Áillus leat alit buvssat.

Terjes lea ruoná boandabivttas.

Márehis lea rukses ullobáidi ja rukses suohkut.

b)

násteboagán stjernebelte
risku/solju sølje
datni tinn
silbaboalut sølvknapper
golleboalut gullknapper
diehpit dusker

NB! Feil i oppgaven:

giehtabáddi (armbånd), suorpmas (ring), halsespenner (roahkit)

Bargobihttá 84-88

Čujuha ohppiidgirjji siiduide 72-80

Luohti

84

Det er ingen som vet hvem som komponerte stedsnavnjoiken Stierdná.

Ánte Mihkkal Gaup komponerte dovdna (barnejoiken) til Lars Áilu.

85

Lárina (Kárášjohka), Máhtol-Ánde (Várjjat), Deanu-Májjá (Deatnu),

Modjás Katrin (Ruošša bealde)

86

Junnán (Boazolihkku), Eatni mánná (Ánte), Sámi ædnan (MGP 1980),

Guovža (Ofelaš)


87

Barnejoik kalles for dovdna.

En barnejoik er en musikalsk måte å uttrykke barnets vesen på.

En barnejoik skal joikes med lys og munter stemme.

Hensikten med barnejoik er at barnet skal kjenne seg igjen i melodien.

88

Et spedbarn skal alltid ha sølv i nærheten slik at de underjordiske ikke bytter barnet.

Det heter komsekule fordi man hengte sølvanheng (amuletter) i komsa

til spedbarn. Dette var for å beskytte barnet.

Bargobihttá 89-92

Čujuha ohppiidgirji siidduide 83-89

Lávlla

89

a)

Goaskin

á)

gean namma som heter
vázzit å gå
fiinnohallat kokettere, gjøre seg til
ja go son og når hun
boares goaski gammel tante
mis gal lea vi har
šlivgut å få til å flagre
giehta arm
márkanastá morer seg
ja ná šlivgu healmmi og slik vifter hun med koftekanten
bahta rumpe, bakende

Mus lea

90

Bier´Biehtár

Mus lea jealbma.

Sus lea jealbma. Bier´Biehtáris lea jealbma.

Áilu

Mus lea sihkkel. Sus lea sihkkel. Áillus lea sihkkel.

Benedicte

Mus lea heasta. Sus lea heasta. Benedictes lea heasta.

Heastta namma lea Muzet King.

Máret

Mus lea mikrofovdna. Mun liikon juoigat. Sus lea mikrofovdna.

Son liiko juoigat. Márehis lea mikrofovdna.

Biehtár

Mus lea gálggan/čogu. Sus lea gálggan/čogu. Mun gálggan/čogun vuovttaid.

Biehtáris lea gálggan/čogu.

Paul-Ánte

Mus lea alit biila. Sus lea biila mii lea alit. Mun vuoján biillain.

Paul-Ánttes lea biila.

Áhkku ja áddjá

Munnos lea viessu. Sudnos lea viessu. Soai orruba viesus.

Áhkku ja áddjá orruba viesus.

Nina ja Hanne

Munnos lea dihtor. Sudnos lea dihtor. Soai čálliba dihtoriin.

Ninas ja Hannes lea dihtor.


Lávlla

91

Leatgo oaidnán?

Leatgo oaidnán min boares goaski?

Itgo doaivvo/gátte?

Itgo doaivvo/gátte son máhttá dánsut?

Ja ná láhtte son

Ja ná šlivgu gieđaid

Sus lea (okta) lieđđi.

 

Skuvllas

92

a)

  1. Ii oktage Benedicte luohkás dieđe ahte sus lea riegádanbeaivi odne.
  2. Oahppit galget geavahit dihtora odne ja lohkat sámedikkiid birra.
  3. A-a, dat ii leat ohppiid mielas somá.
  4. Oahpaheaddji muitala sidjiide ahte sii besset ohcat giellamovttiidahttinstipeandda.
  5. Benedicte boahtá sisa.
  6. Sii lávlot riegádanbeailávlaga.

á)

lihkku beaivái gratulerer med dagen

riegádanbeaivi bursdag

sotnabeaivi søndag

buore beaivvi god dag

Bargobihttá 93

Čujuha ohppiidgirji siiduide 90-93

Beaivvit

93

1. Áddjá, áhkku ja Ina Marita leat girkui mannamin.

2. Ina Marita lea áhku ja ádjá mielde.

3. Ina Marita galgá odne oažžut girkogirjji.

4. Odne lea mánáidbeaivi sidjiide geat leat njeallje jagi deavdán.

 

 

Bargobihttá 94

Čujuha ohppiidgirjji siidui 94

Guovža ja rieban

94

  1. Rieban čohkká čáhcegáldu guoras.
  2. Guovža boahtá riebana lusa.
  3. Go seaibi orro darvánan, de leat guovžžas guolit.
  4. Guovža čohkká jaska guhkes, buolaš ija miehtá.
  5. Rieban čuorvu olbmuide: Olbmot! Olbmot! Bohtet deike! Bohtet deike bissuin! Guovža baiká čáhcegáldui.
  6. Guovža ballá nu ahte gaiku seaibbi gasket/rastá. Danin lea guovžžas oanehis seaibi.

 

Bargobihttá 95

Čujuha ohppiidgirjji siidui 95

Gáhkkor

95

  1. Son (Ipmil) sivdnida lottiid nu čáppahin.
  2. Gáhkkor lea nu čeavlái go son lea nu čáppat.
  3. Ipmil áigu addit Gáhkkorii ránes julggiid.
  4. Gáhkkor dadjá Ipmilii: - Mun áiggun rukses julggiid nu go čuotnjágis.
  5. Gáhkkor suhttá go son oažžu ránes julggiid.
  6. Ipmil nahkeha julggiid sutnje bahtii.

 

Bargobihttá 96

Čujuha ohppiidgirjji siidui 95

Heavdni

96

  1. Vašálaččat oaguhit su.
  2. Son báhtara várrái.
  3. Soalddát gullá ahte vašálaččat jokset su fargga.
  4. Heavdni boahtá ja gođđigoahtá fierpmi.
  5. Vašálaš oaidná heavnnefierpmi.
  6. Vašálaš manná. Ii oktage dieđe gosa dat manná.

 

 

Bargobihttá 97

Čujuha ohppiidgirjji siidui 96

Diida

97

Heavdni lea lihkku. Heavnnefierbmi dálus čohkke opmodaga dállui.

Danin ii galgga heavnni goddit.

 

 

Bargobihttá 98-100

Čujuha ohppiidgirjji siidui 96

Čuđit ja baján

98

  1. Baján čeargu.
  2. Čuđit čergot: - Don leat almmi gonagas ja mii fas eatnama!
  3. Álddagas časká.
  4. Eanan luoddana.
  5. Čuđit gahččet eatnama vuollái.
  6. De sii oidne gii lea almmi ja eatnama gonagas.

Árvádus

99

  1. don
  2. arvi
  3. Boađe!
  4. ihttin.
  5. Buorre
  6. Ándagassii
  7. hoahppu
  8. astoáigi
  9. biila
  10. ullobáidi
  11. telefovdna

Sátni lea: dađibahábut


Čále muitalusa

100

Eksempel

Nieida lea muhtun boazosápmelačča biigán duoddaris.

Boazosápmelaš sihtá biiggá johtit rastá eanu bohccuiguin. Biigá ribaha olu bohccuid duššat etnui. Jiekŋa doddjui. Boazosápmelaš bidjá biiggá fárpalii ja bálkesta su goržái. Nieida golgá fárpaliin mearragáddái. Doppe gávdná guollebivdi su. Soai náitaleaba. Nieida váldá isida mielde, ja soai vuolgiba geahččat báikki gos boazosápmelaš bijai su fárpalii.

Boazosápmelaš liiko go nieida lea eallime. Son átnu ándagassii nieiddas. Nieida lohká: «Mun attán dutnje ándagassii, muhto dán báikki fertet gohčodit Nieidagoržin.» Nu lea vel odnenai dien báikki namma muitun dan nieidda birra guhte jođii fárpaliin mearragáddái ja náitalii dohko.

Bargobihttá 101

Čujuha ohppiidgirjji siidui 97

Čále loguid

101

a) 2, 6, 8, 3, 16

á) okta, njeallje, čieža, ovcci, oktanuppelohkái

 

 

Bargobihttá 102-118

Čujuha ohppiidgirjji siidduide 99-105

Biebmosánit

102

láibi, láibevajahas, vuodja, meastu, vuoivvasmeastu, biergu, jorbbot/jorbaláibi, čoarvi, váffel, gáhkku, vuostá, vuostágáhkku, saláhtta, pizza, lávki, vilgeslávki, sálti, bihppor, vuoncáčivga, goikebiergu, sálteguolli, rávdu, mielki, deadja, juica, bruvsa

103

niste, mat, drikke, vann, sult, tørst, matpause, koke,

skjære, handle, helle/skjenke i, spise

Eallit

104

reinkalv, liten reinkalv, ond hund, dårlig hest, mager ørn, ond edderkopp,

bredskuldra bjørn, bråkete rev, misunnelig lom, overlegen gås

Skuvlasánit

105

Sámediggi, Sámi allaskuvla, joatkkaskuvla, stipeanda, giella, universitehta, mánáidgárdi, vuođđoskuvla, gielda/suohkan, girji, sátnegirji, mátkedihtor, oahpaheaddji, leavssut/bihtát, leaksoveahkki, jávkan, dohkálaš jávkan, latnja, távval, girjerájus, diibmu, lohkat, čállit, oahppat, oahpahit, addit dieđu, čoahkkin, friddja, váhnenčoahkkin, eksámen, ruošša, ruksesruošša, jávkan, oahppi, luohttámušolmmoš, ohppiidráđđi.

Borramušat

106

(Dás váilu fasihtta! Dette blir et scannet bilde.)

Diida, sátnevájas ja hoahkan

107

Diida er visdomsord. Eksempel: Jus don oainnát jumešarvedávggi, de gulat guokte sága. Nubbi lea illusáhka ja nubbi lea morašsáhka.

Betydning: Livet er ikke så ensidig (Boađe 1 siidu golbmalogigávcci)

Visdomsord var viktige i den samiske virkelighetsforståelsen. Visdomsord kan man sammenligne med spådommer. Det brukte man om det meste som berørte folk i hverdagen. Det ble særlig brukt i barneoppdragelse.

Sátnevájas er ordtak. Dette ble brukt for å poengtere av hendelser til hverandre. Man måtte gjøre den andre klar over noe bestemt. Ordtak krever at man tenker over hva som egentlig blir sagt.

Eksempel: Heavnni ii galgga goddit.

Dette ordtaket gir et underliggende poeng til barnet at man ikke skal være ondskapsfull eller voldelig mot noen fordi det bringer ulykke.

Hoahkamat er regler. Man leker med språket på denne måten. Det er forskjeller innenfor dialektene, selv om man trener på den samme regelen. Hoahkamat kan minne om limerick. Eksempel:

Gacceba – gacceba – gacceba – ci – ci – ci – bi – bi – bi

108

På samisk sier man:

Jođi lea buoret go oru.

I dette ordtaket ligger den samme kjærligheten til hjemmet som

i det norske ordtaket Borte bra, men hjemme best. Samene har vært et vandrende folk, slik at ordtaket sier det er bedre å vandre enn å være i ro.

Dette er eksempel på at man må tenke over hva ordtak egentlig gir budskap om.

Eksempel:

Den som tier, samtykker (norsk).

Den som tier, samtykker ikke (samisk).

109

Her kan dere diskutere disse ordtakene, hvis dere ikke har funnet noen andre ordtak å diskutere i klassen. Hvordan vil det påvirke en tolkesituasjon hvis den som tolker, ikke kjenner til kulturforskjeller, men bare kan språkene? Tenk litt over betydningen av kulturforståelse.

Borte bra, men hjemme best.

Buoret jođi go oru.

Den som tier, samtykker.

Den som tier, samtykker ikke.

Geardduheapmi

110

atte munnje ándagassii
ale beroš mu moddjájeaddji čalmmiin
boradan buori biepmu
odne mun áiggun čiŋadit
mii lea garas dego čoarvi
čieža čáppa čáhppes cizáža
ale čiero indiánaoabbá
don leat munnje olu iluid addán
goas beasan duinna fas girddašit?
gii čanai du sojiid nie čavgadit?
Mis gal lea boares goaski
gean namma Biret lea
muoras murrii njuiku
sulli lulli lumbukka
ja ná vázzá goaski ja goaski vázzá ná
leatgo oaidnán Piera go dánsu?
Itgo don jáhke dánsut máhttit?
Lihkku beaivái dutnje!
Illu lea! Juovla lea!
gii lea sivdnidan lieđážiid?
heavnnii ii galgga goddit
Ánin dánin dáhppán siun
bonna šnjor
gacceba ci ci ci
buoret jođi go oru
dušše lávvordatidja


Sánit ja dajaldagat

111

a)

fang, gjerdet, i sted, skjære, masse/mye, min/mitt, lage, brød, må,

i morgen, fugl, din/ditt, sild, barn, familevenn, gjøre narr av, slekt, høre,

tap, ord, benk, bil, gull, hos, blå, trøye, blande, skummel, null, ull

á)

Eksempel:

Eadni boahtá ihttin. Mii du namma lea? Sallit lea dearvvašlaš biebmu.

Ullu lea liekkas dálvet. Verdde orru mearragáttis. Mu sohka lea stuoris.

b)

Eksempel:

Goas boahtá eadni? Mii du namma lea? Mii lea dearvvašlaš biebmu?

Mii lea liekkas dálvet? Gos verdde orru? Gean sohka lea stuoris?

Maid oainnát?

112

stuollu, seaidni, dihtor, beavdi, liánttat, girji, báhpirat, kaleandar,

boallobeavdi, plakáhta, láhtti

Lihkkolohku ja horoskohpa

113

Juoga mii lea unni

114

násttáš, lieđáš, miesáš, visoš, oappáš, vieljaš, oarráš, spáppaš, nieiddaš

gánddaš, bártnáš

115

Mis leat lieđážat ja násttážat.

Nieiddažat leat dál olgun.

Gánddažat dánsot, oainnátgo don?

Oarráš njuiku muoras murrii.

Yatzy

116

Teakstaipmárdus

117

Jeg heter Bier´Biehtár. Jeg er seksten år gammel og går det første året ved yrkesfaglig studieretning. Mora mi heter Kari og faren min heter Biera. Jeg har tre søstre. Nina og Hanne er tvillinger. De to er åtte år gamle. Ina Marita er min lillesøster. Hun er fem år gammel.

Hvor gammel er Bier´Biehtár?

Hva gjør Bier´Biehtár?

Hva heter mora og faren til Bier´Biehtár?

Hvor mange søstre har han?

Hvem er tvillinger?

Hvem er hans lillesøster?

Hvor gammel er Ina Marita?

118

Vi drar til Riddu Riđđu i sommer. Det er artig der. Vi er på Riddu Riđđu hver eneste sommer. Vi bor/er en uke der. Terje er fra Manndalen.

Máret syr kofte til Benedicte. Áilu skal joike på Riddu Riđđu i sommer.

dán geasi, juohke, geasi, doppe, Olmmáivákkis, Benedictii, juoigat,

Riddu Riđđui, Riddu Riđus

Bargobihttá 120-123

Gean don oainnát?

120

Eksempel:

Son lea nieida. Son lea guhttanuppelohkái jagi boaris. Sus leat alit čalmmit. Sus leat čalbmeláset. Sus lea alit ullobáidi ja rukses buvssat.

Sus leat guhkes čuvges vuovttat.

Biktasat

121

Eksempel

Mun lean bárdni/gánda. Mun lean čiežanuppelohkái jagi boaris. Mus leat čáhppes vuovttat ja ruškes čalmmit. Mus lea ruoná báidi ja čáhppes buvssat.


Gean dát lea?

122

Eksempel:

Giehtadiibmu lea Máreha. Heasta lea Benedicte. Ruhta lea ádjá.

Sátnegirji lea Alissa. Liidni lea Kari. Pássa lea Alissa. Mátkedihtor lea Nina ja Hanne. Dákti lea beatnaga. Beana lea Kari. Fáhcat lea áhku. Boagán lea Ina Marita. Mobiltelefovdna lea mu. Speajal lea du.

Namat

123

Nieiddat

Hanne, Kari, Nina, áhkku, Alissa, Benedicte, Máret, Ina Marita

Gánddat/bártnit

Biera, Áslat, áddjá, Bier´Biehtár, Paul-Ánte, Terje, Matti

Bargobihttá 128

Ovdanbuktin: Mu ruovttubáiki

128

Eksempel (PowerPoint)

Dá lea mu ruovttubáiki. Dán báikki namma lea Guovdageaidnu. Mun orun guovdu márkana. Do lea min viessu. Diet vilges viessu. Guovdageidnui bohtet olu olbmot juohke čavčča. Muhtumat álget joatkkaskuvlii, ja muhtumat álget Sámi allaskuvlii.

Dá oaidnibehtet Sámi allaskuvlla. Dán birra gávdnabehtet eambbo dieđuid

dán liŋkkas: www.samiallaskuvla.no